Fosfor – veel üks inimese tervisele oluline element.
Inimese tervisele ei ole olulised mitte ainult mikroelemendid, nagu magneesium, seleen või raud. Teised elemendid, mida nimetatakse mineraalideks, on sama olulised ja fosforil on nende hulgas eriline funktsioon. Fosfor vastutab mitmete protsesside eest organismis ning fosfori üle- või puudus mõjutab tervist kohe negatiivselt. Seetõttu tasub tutvuda fosforiga, et seda õiges koguses varustada ja saada kasu selle arvukatest eelistest.
Contents
Mis on fosfor?
Olgem ausad, ilma fosforita ei saa me normaalselt toimida, mistõttu on oluline selle mineraalse elemendi kohta rohkem teada saada. Fosfor on üks vanimaid meile teadaolevaid keemilisi elemente, mis isoleeriti esimest korda juba 1669. aastal. Perioodilises tabelis on ta tähistatud tähega PFosfor kuulub mittemetallide hulka ja esineb neljas allotroopses vormis:
- valge fosfor
- punane fosfor
- violetne fosfor;
- must fosfor.
Meid huvitab siiski rohkem fosfori tähtsus tervisele kui selle täpsed keemilised või füüsikalised omadused. Inimkehas leidub seda peamiselt hammastes ja luudes, peaaegu 85 protsenti kogu kogusest. Ülejäänud fosforit leidub rakumembraanides ja pehmetes kudedes ning nukleiinhapetes, st meie DNA ja RNA.
Kas fosforit tuleks anda rangelt määratletud annustes?
Soovitatavate fosforiannuste lisamine ei ole vähetähtis täieliku tervise säilitamiseks kuni vanaduseni. Eksperdid on juba ammu määratlenud selle elemendi päevased kogused, mida ei tohiks ületada. Samas on need kogused sõltuvad vanusest ja moodustavad järgmised päevased kogused:
- imikud – 150 mg;
- lapsed vanuses 5 kuud kuni 1 aasta – 300 mg;
- lapsed vanuses 1 kuni 3 aastat – 460 mg;
- 4-6-aastased lapsed – 500 mg;
- 6-9-aastased lapsed – 600 mg;
- tüdrukud ja poisid vanuses 10-18 aastat – 1250 mg;
- naised ja mehed 18 aastat ja vanemad – 700 mg;
- rasedad ja imetavad naised alla 19 aasta – 1250 mg;
- rasedad ja imetavad naised üle 19 aasta – 700 mg.
Milliseid looduslikke fosforiallikaid tasub kasutada?
Lihtsaim viis võimaliku fosforipuuduse kiireks korvamiseks on võtta fosforit sisaldavaid toidulisandeid. Kõige lihtsam lahendus ei ole aga alati parim ja mõnel toidulisandil võivad olla ka ebameeldivad kõrvalmõjud. Need on peamiselt seedehäired, mis tulenevad teatud tablettide koostist täiendavate ainete toimest.
Seetõttu on parem kasutada selle elemendi looduslikke allikaid, viia seda sisaldavaid toiduaineid oma igapäevasesse toiduvalikusse. Tervisliku toitumise spetsialistid, professionaalsed dietoloogid, osutavad eelkõige sellistele fosfori allikatele toidus nagu:
- liha, nii punane kui ka linnuliha;
- rups, nt maks
- külmutatud lihatooted
- kanamunad;
- piimatooted, laab, kollased ja sulatatud juustud;
- kala, suitsukala, kalakonservid, soolatud heeringas;
- kaunviljad, nt kuivatatud oad, kikerherned, läätsed, herned ja sojaoad;
- värsked köögiviljad, mädarõigas, küüslauk, spinat, brokoli, valge kapsas;
- seened;
- teatavad puuviljad, vaarikad, õunad, apelsinid, sõstrad, kiivid, kuivatatud aprikoosid, viigimarjad, avokaadod;
- pähklid, maapähklid, sarapuupähklid, kreeka pähklid ja pistaatsiapähklid;
- mandlid;
- kõrvitsaseemned ja päevalilleseemned;
- täisteratooted, helbed, kliid, tume leib;
- tatrajahuupad;
- valge ja pruun riis;
- teraviljad ja mais;
- must tee, kakao ja tume šokolaad.
Millised fosfori omadused on meie tervisele kõige kasulikumad?
Me teame juba, mis on fosfor, kui palju seda peaksime iga päev tarbima ja millised allikad on kõige väärtuslikumad. Kuid me ei tea veel, millised fosfori omadused on meie tervisele kasulikud ja milliseid olulisi funktsioone ta meie organismis täidab. Eksperdid osutavad eelkõige:
- osalemine koos D-vitamiini ja kaltsiumiga protsessides, mis vastutavad luude ja hammaste mineraliseerumise eest, ning on seetõttu oluline element osteoporoosi ennetamisel;
- aju ja teiste närvisüsteemi osade toimimise reguleerimine, närviimpulsside nõuetekohane juhtimine;
- osalemine nukleiinhapete, eriti DNA moodustamises, ning on ka ülekantava geneetilise informatsiooni kandja;
- võime säilitada organismi normaalset happe-aluse tasakaalu;
- normaalse neeru-, südame- ja südame-veresoonkonna funktsiooni toetamine;
- mõju lihaskoe, pehmete kudede ja limaskestade arengule ja funktsioonile;
- osalemine süsivesikute ja rasvade ainevahetusprotsessides ning suurte energiakoguste andmisele suunatud reaktsioonides;
- organismi hormonaalse tasakaalu reguleerimine;
- vere normaalse pH väärtuse säilitamine;
- kahjustatud kudede taastumise kiirendamine, haavade ja nahaärrituste kiirem paranemine;
- toksiinide eemaldamise toetamine organismist.
Millised on fosforipuuduse ja -ülekaalu põhjused ja sümptomid?
Selleks, et fosfor suudaks oma funktsioone 100-protsendiliselt täita ja tervisele kasu tuua, tuleb seda alati anda eespool nimetatud spetsiifilistes annustes. Vältida tuleks nii fosfori puudust kui ka üleküllust, mis mõlemad võivad põhjustada tervislikke komplikatsioone. Tasub teada saada, millised on nende põhjused ja sümptomid, mis aitab tulevikus vältida selliste vigade tegemist.
Fosfori puudus organismis
Hüpofosfateemia on professionaalne, teaduslik nimetus organismis tekkiva fosfori puuduse kohta, kui selle kogus vereseerumis langeb alla 0,9 mmol/l. Kindlasti tasub vältida seda tervist ohustavat seisundit , millel on mitmesuguseid põhjusi, millest arstide poolt osutatud kõige levinumad on järgmised:
- ebasobiv, tasakaalustamata toitumine, mis koosneb toodetest, milles on seda elementi liiga vähe;
- alkoholi kuritarvitamine, mis isegi lahutab organismist fosforit;
- seedetrakti vaevused, mis võivad häirida fosfori imendumist, või kõhulahtisus või oksendamine, mis põhjustavad fosfori väljapoole loputamist;
- neeruhäired, mis põhjustavad fosfori eemaldamist uriiniga;
- samaaegne D-vitamiini puudus;
- kaltsiumkarbonaati või alumiiniumoksiidi sisaldavate ravimite võtmine;
- diureetikumide võtmine;
- diabeetiline ketoatsidoos;
- hüperparatüreoidism.
Fosfori puudulikkus jääb paljudel juhtudel latentseks, kuid väljendub mõnikord mitmete kaebustega, mis peaksid kohe tekitama muret ja tekitama vajaduse asjakohaste uuringute järele. Hüpofosfateemia korral on oodata järgmisi sümptomeid:
- lihaskoe nõrgenemine, mis äärmuslikel juhtudel võib viia lihaste lagunemiseni, st rabdomüolüüsi;
- tugev lihasvalu ja turse;
- luuvalu;
- teadvushäired, hallutsinatsioonid ja desorientatsioonitunne;
- liikumisraskused, mida tuntakse kui kõndimist;
- neuroloogilised probleemid, nagu krambid, paresteesiad ja halvatus;
- seedetrakti häired, iiveldus, kõhulahtisus või oksendamine.
Fosfori liigne sisaldus organismis
See esinebsagedamini ja kannab teaduslikku nimetust hüperfosfateemia ning sellest räägitakse, kui fosfori kogus vereseerumison suurem kui 1,6 mmol/l. Olukord on nii tõsine, et selle negatiivsed mõjud mõjutavad praktiliselt kogu organismi ja selle elemendi ülejäägi põhjuseks võib olla:
- selliste toiduainete tarbimine, mille koostises on liiga palju fosforit;
- seda elementi sisaldavate toidulisandite kontrollimatu kasutamine;
- neeruhäired, mis muudavad liigse fosfori eemaldamise uriiniga raskeks, kui mitte võimatuks;
- korduv alkoholi kuritarvitamine;
- traumad, mis põhjustavad tõsiseid koekahjustusi;
- hemolüüs, st punaste vereliblede lagunemine;
- intensiivne füüsiline koormus;
- äratundmata ja ravimata diabeet;
- hüpokaltseemia, mis on kaltsiumipuudus organismis.
Nagu puudus, ei pruugi ka fosfori üleküllus esialgu mingeid märgatavaid sümptomeid tekitada. Samuti ei ole olukord ohtlik, kui samal ajal varustame keha piisavas koguses D-vitamiiniga. Kõik sõltub siiski sellest, kui suur on tekkinud puudus, kui see jätkub, siis teatud aja möödudes võib seda täheldada:
- luude nõrgenemine, äärmuslikel juhtudel luude pehmenemine;
- suurem võimalus osteoporoosi tekkeks ja luude suurem vastuvõtlikkus luumurdudele;
- kaltsiumi ladestumine kudedesse;
- valulikud lihasspasmid;
- tahhükardia, st suurenenud südame löögisageduse suurenemine puhkeolekus;
- liiga madal vererõhk ehk nn hüpotensioon;
- suurenenud risk südameinfarkti ja muude südame-veresoonkonna haiguste tekkeks;
- suurem tõenäosus ajukahjustuse tekkeks;
- kognitiivsete funktsioonide tajutav halvenemine;
- immuunsüsteemi vähem tõhus toimimine, suurenenud vastuvõtlikkus erinevatele infektsioonidele.
Allikad:
- https://www.healthline.com/health/how-your-body-uses-phosphorus
- https://www.healthline.com/health/phosphorus-in-diet
- https://www.healthline.com/nutrition/foods-high-in-phosphorus
- https://www.healthline.com/health/phosphorus-deficiency
- https://www.webmd.com/vitamins-and-supplements/what-is-phosphorus
- https://www.webmd.com/diet/foods-high-in-phosphorus
