Fosfolipiidid – mis on need ja nende tähtsus maksa tervisele?
Üks tähtsamaid siseorganeid inimkehas on kahtlemata maks, mis on äärmiselt oluline osa seedesüsteemist. Sellel on mitmeid olulisi funktsioone ja võib öelda, et ilma selleta ei saaksime elada. Selle nõrgenemisel on otsene negatiivne mõju kogu organismi tervisele, mistõttu on meie kohus hoolitseda selle eest kogu elu jooksul. Selle protsessi lahutamatuks osaks on selle varustamine õigesti valitud toitainetega, näiteks fosfolipiididega, mille kohta tasub veidi rohkem teada saada.
Contents
- 1 Mis on maks ja millised on selle funktsioonid?
- 2 Millised on maksahaiguste sümptomid ja millega maks puutub kokku?
- 3 Mis on fosfolipiidid?
- 4 Millised fosfolipiidide funktsioonid on organismi tervise seisukohalt olulised?
- 5 Milliseid väliseid fosfolipiidide allikaid tasub kasutada?
- 6 Kuidas mõjutavad fosfolipiidid meie maksa ja üldist tervist?
- 7 Kas fosfolipiide kasutatakse kosmeetikatoodetes?
Mis on maks ja millised on selle funktsioonid?
Kuna ekspertide sõnul on fosfolipiidid maksa tervise seisukohalt kõige olulisemad, on oluline enne selle tähtsa ja meie keha suurima organi kohta rohkem teada saada, enne kui tutvume selle omadustega. See võib kaaluda kuni 2 kilo, asub kõhu paremal pool, selle ülaosas, ja koosneb 4 lobist, mida katab enamasti kõhukelme:
- paremal;
- vasakpoolne;
- neljakandiline;
- kaudaalne.
Maksa verevarustus on äärmiselt oluline ja jõuab sinna kahel viisil:
- Portaalveeni kaudu, umbes 70-80% verest siseneb sellesse organisse;
- maksaarteri kaudu, umbes 20-30 % kogu verevarustusest.
Mis puutub selle organi rakustruktuuri, siis kuni 65 protsenti sellest moodustavad hepatotsüüdid ja ülejäänud 35 protsenti retikuloepiteliaalsed rakud, mis määravad ära maksa normaalse toimimise. Kõige olulisematest funktsioonidest, mida see peab inimkehas täitma, tasub see eriti esile tõsta:
- organismis kogunenud liigsete toksiinide eemaldamine, mis on tekkinud näiteks ainevahetusprotsesside tulemusena ja mis võivad kujutada tõsist ohtu tervisele;
- glükogeeni – materjali, mis annab meile energiat – ladustamine;
- sapi süntees, mis on vajalik nõuetekohaseks seedeprotsessiks ja rasva ainevahetuseks;
- rasvade imendumise parandamine;
- osalemine kilpnäärme poolt toodetud hormoonide ainevahetuses;
- plasmat moodustavate valkude tootmine, mis vastutavad muu hulgas vere hüübimise eest;
- kolesterooli tootmine, mille HDL fraktsioon on tervisele isegi hädavajalik.
Millised on maksahaiguste sümptomid ja millega maks puutub kokku?
Maksa poolt täidetavad funktsioonid tähendavad, et me peaksime sellele erilist tähelepanu pöör ama ja mitte mingil juhuln mingil juhul ei tohiks me alahinnata mingeid kõrvalekaldeid, mis võivad viidata maksa talitlushäiretele. Esimene liigagi selge hoiatusmärk peaks olema valu piirkonnas, kus maks asub, st nn. paremas alakõhus, sageli väga tugev. See on tavaliselt tingitud selle survest teistele siseorganitele, ja teised, mitte vähem märgatavad sümptomid ja nähtavad märgid on:
- nahasümptomid, eelkõige iseloomulik naha kollasus ja selle tülikas sügelus;
- silmamunade kollasus, mis on tingitud bilirubiini taseme tõusust veres;
- uriini tumedam, kollakaspruun värvus;
- suurenenud kalduvus naha verevalumile;
- turse, eriti pahkluude ja alajäsemete ümbruses;
- iseloomulikult laialivalguv, suurenenud kõhuümbermõõt, mida tavaliselt nimetatakse “konnavatsaks“;
- rindade suurenemine, sealhulgas meestel günekomastia, mis tuleneb suguhormoonide ebanormaalsest ainevahetusest maksas;
- seedetrakti verejooks, mis tuleneb nn portaalse vererõhu suurenemisest maksas, mida võib täheldada eelkõige tsirroosi korral;
- iiveldus ja oksendamine
- söögiisu ja kehakaalu langus;
- tugev kõhu paisumine;
- kehatemperatuuri tõus;
- psüühikahäired, keskendumisvõime, mälu ja üldiste intellektuaalsete võimete kadumine, mis on tingitud maksa kogunenud kahjulike toksiinide ülejäägist, mis mõjutab aju ja närvisüsteemi;
- neuroloogilised häired, mis viitavad samuti närvisüsteemi toimimise probleemidele;
- immuunsüsteemi häiritud toimimine.
Kui maksa tervise eest ei hoolitseta, võib see aja jooksul põhjustada mitmeid selle rohkem või vähem tõsiseid seisundeid, mis võivad korraliku ravi puudumisel lõppeda traagiliselt. Hooletus selles osas võib muu hulgas viia järgmiste haiguste tekkimiseni:
- viirushepatiit;
- ravimitest või alkoholist põhjustatud maksakahjustus;
- mittealkohoolne rasvmaksahaigus;
- autoimmuunne hepatiit (AIH);
- maksaveeni tromboos;
- maksatsirroos;
- maksa- või sapiteede vähk.
Mis on fosfolipiidid?
Me teame juba, kui olulised on maksa funktsioonid inimkehas ja millised haigused võivad olla sellega seotud. Üks teguritest, mis võimaldab meil maksa tervise eest hästi hoolits eda, on toiduga pakutavate toitainete, sealhulgas fosfolipiidide valik. Nende optimaalne plasmasisaldus väheneb vanusega, kuid ei tohiks olla suurem kui 3 g/l vedelikku.
Fosfolipiidid on orgaanilised keemilised ühendid, mida meie keha loomulikult toodab ja mis kuuluvad lipiidide rühma, keerulise struktuuriga ühendid, mis sisaldavad muu hulgas fosforhapet, fosforit ja fosfaati.mis sisaldavad muu hulgas fosforhapet, alkoholide molekule, mitmesuguseid rasvhappeid ja lämmastikku sisaldavat orgaanilist alust. Fosfolipiidid võib jagada kahte põhigruppi:
Glütserofosfolipiidid (glütseroolestrid), mille hulka kuuluvad:
- kardiolipiin (difosfatidüülglütserool);
- fosfatidüülinositool;
- fosfatidüülseriin;
- kephaliin (fosfatidüületüülamiin);
- letsitiin (fosfatidüülkoliin), mis on maksa nõuetekohase toimimise seisukohalt kaugelt kõige olulisem.
Sfingofosfolipiidid (sfingosiini estrid), mille hulka kuuluvad:
- sfingomüeliine;
- glükofosfingolipiidid.
Millised fosfolipiidide funktsioonid on organismi tervise seisukohalt olulised?
Fosfolipiidide tähtsust mitte ainult maksa tervise säilitamisel ei saa alahinnata, sest need on üks tähtsamaid inimkeha ehitusmaterjale, mis onNad on üks tähtsamaid ehitusmaterjale inimkehas, mis vastutavad rakumembraanide struktuuri, terviklikkuse ja läbilaskvuse eest. Spetsialistid rõhutavad ka teisi, peamiselt bioloogilisi funktsioone, mida fosfolipiidid täidavad, näiteks:
- aktiivne osalemine paljude ainevahetusprotsesside kulgemises;
- osalemine teatavate valkude tootmises;
- rakkude regenereerimise aktiveerimine ja kiirendamine, eriti maksas;
- rakkude kaitsefunktsioonid võimalike kahjustuste eest;
- osalemine energiaallikaks olevate ühendite sünteesis.
Milliseid väliseid fosfolipiidide allikaid tasub kasutada?
Neid ühendeid sünteesib inimkeha looduslikult, sealhulgas veres ja närvikudedes, ja need on endogeensed fosfolipiidid. Siiski tasub nende võimalikku puudujääki täiendada välistest allikatest, varustades neid hoolikalt valitud toiduainetega. Samas tuleb meeles pidada, et soovitatav päevane tarbimine ei tohiks täiskasvanu puhul ületada 2-8 g ning parimad eksogeensete fosfolipiidide allikad on järgmised:
- kanamunakollased;
- rasvane merekala ja mereannid;
- sojaoad;
- nisu idud;
- spargel;
- maks, veise-, sea- ja kodulinnuliha;
- linnuliha;
- kreeka pähklid ja maapähklid;
- lehmapiim ja sellest valmistatud tooted;
- valge kapsas;
- redised, eriti jaapani redised;
- taimeõlid.
Kuigi tasakaalustatud toit katab tavaliselt sada protsenti organismi päevasest fosfolipiidide vajadusest, tasub mõnel juhul, eriti maksahaiguste puhul, võtta täiendavalt toidulisandeid, nt tablettide või muude neid sisaldavate preparaatide näol.
Samuti tasub teada, et alkoholi tarvitamine mõjub äärmiselt kahjulikult lipiidide kogusele, mis võib selle mõjul täielikult hävida. Kuna nende tase väheneb, võib suureneda “halva” kolesterooli LDL tase, mis mõjutab negatiivselt üldist tervist.
Kuidas mõjutavad fosfolipiidid meie maksa ja üldist tervist?
Fosfolipiidide piisava täiendamise tähtsust maksa tervisele ei saa alahinnata, kuigi neid tuleks täiendada ainult siis, kui oleme haiged, kui oleme terved, on nende kogus organismis tavaliselt piisav. Fosfolipiidide, eriti fosfatidüülkoliini esmane ülesanne maksas on kiirendada selle kahjustatud rakkude taastumist. Nad mõjutavad seda organit ka muul viisil:
- nad parandavad hepatotsüütide – just nende rakkude, mis moodustavad maksa – läbilaskvust, elastsust ja stabiliseerivad rakumembraane;
- parandavad vere lipiidiprofiili;
- vähendavad alkoholi kuritarvitamisest või teatud uimastirühmadest põhjustatud kahjustusi;
- leevendavad maksapõletiku ja viirusliku maksahaiguse sümptomeid ja kiirendavad ravi;
- omavad antibakteriaalseid omadusi, võideldes kogu seedesüsteemi infektsioonide vastu;
- osalevad kolesterooli ainevahetuses ja rakutranspordis, vähendades seeläbi selle taset veres, eriti kahjuliku fraktsiooni LDL;
- samal ajal toetavad nad südamelihase ja teiste südame-veresoonkonna komponentide tervist, ennetades muu hulgas ateroskleroosi, arterioskleroosi ja südame isheemiatõbe;
- stimuleerivad närvisüsteemi ja aju aktiivsemat tööd, parandades seeläbi mälu, keskendumisvõimet ja üldisi kognitiivseid võimeid;
- nad parandavad närviimpulsside juhtimist ja kaitsevad neuroneid kahjustuste või surma eest ning uuringud näitavad nende tõhusust neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimera või Parkinsoni tõve sümptomite leevendamisel.
Kas fosfolipiide kasutatakse kosmeetikatoodetes?
Teine, mitte vähem oluline fosfolipiidide kasutusvaldkond on kosmeetika, sest nad on oluline koostisosa paljudes igapäevaseks nahahoolduseks mõeldud preparaatides, nt kreemides. Eelkõige hinnatakse nende omadusi, mis võimaldavad neil moodustada nahale kaitsva filtri, mis kaitseb seda väliste tegurite, niiskuse ja UV-kiirguse eest.
Fosfolipiidide toime on ka naha pehmuse, tugevuse ja elastsuse taastamine.Fosfolipiididel on ka nahale pehmust, tugevust ja elastsust taastav toime. Nad puhastavad tõhusalt nahka põhjalikult meigist ja muudest nahale ladestuvatest ebapuhtustest. Samal ajal niisutavad, määrivad, leevendavad ärritust ja punetust ning reguleerivad nahka. rasunäärmeid, takistades liigset rasueritust, mis võib põhjustada akne tekkimist.
Allikad:
- https://www.healthline.com/human-body-maps/liver
- https://www.healthline.com/health/liver-disease-symptoms
