Aneemia – sümptomid, põhjused, tüübid. Kuidas seda ennetada ja ravida?
Paljudest verehaigustest väärib kindlasti erilist tähelepanu aneemia, mida nimetatakse ka aneemiaks ja mis väljendub muu hulgas hemoglobiini, punaste vereliblede ehk erütrotsüütide ja nn hematokriti indeksi märkimisväärse vähenemise kaudu. Ravimata aneemia avab tee teistele haigustele, eelkõige organismi progresseeruvale hüpoksia, südame- ja vereringehäiretele, mäluprobleemidele ja äärmuslikel juhtudel isegi haige surma.
Contents
- 1 Hemoglobiin – normid veres ja selle funktsioonid
- 2 Aneemia – haiguse kõige olulisemad sümptomid
- 3 Aneemia – kuidas seda saab diagnoosida
- 4 Aneemia – peamised ja kõige levinumad põhjused
- 5 Aneemia – jaotus hemoglobiini taseme järgi
- 6 Aneemia – teiste ainete puudusest tingitud lagunemine
- 7 Aneemia – mida süüa, et seda vältida
Hemoglobiin – normid veres ja selle funktsioonid
Aneemia on haigus, mis mõjutab otseselt veres oleva hemoglobiini – olulise valgu– koguse vähenemist, ilma milleta esineb tõsiseid häireid peaaegu kogu organismi toimimises. Punastes vererakkudes leiduva hemoglobiini peamine ülesanne on transportida hapnikku kopsudest kõikidesse meie keha rakkudesse ja eemaldada neist süsihappegaas, mis seejärel väljahingatakse kopsude kaudu välismaailma.
Selle tähtsust ei saa alahinnata ja alati on vaja hoolitseda selle õige taseme säilitamise eest, mis WHO standardite, st Maailma Terviseorganisatsiooni järgi on
- täiskasvanud meeste puhul – 13-18 g/dl;
- täiskasvanud naiste puhul – 12-16 g/dl;
- rasedate naiste puhul: 11-14 g/dl;
- vastsündinute puhul – 17-22 g/dl;
- vanemate laste puhul 11-13 g/dl.
Need väärtused ei ole üheselt mõistetavad ja võivad muutuda erinevate tegurite, sealhulgas tehtud laboratoorsete testide täpsuse tõttu. Sellest olenemata avaldub hemoglobiini puudus iseloomulikul viisil, mis viib just aneemia ehk aneemia tekkimiseni, mida iseloomustame üksikasjalikumalt.
Aneemia – haiguse kõige olulisemad sümptomid
Sõltumataaneemia tüübist on palju sümptomeid, mida ei ole raske segi ajada teiste haigustega, ja spetsialistid märg ivad muu hulgas järgmist
- pidev nõrkuse ja väsimuse tunne, energiapuudus;
- suurenevad unehäired, mis võivad isegi põhjustada unetust;
- naha, huulte, igemete ja silmade sidekesta iseloomulik kahvatus;
- tugev peavalu ja pearinglus, mis võib viia minestamiseni;
- juuste haprus, haprus ja juuste kuivusest tingitud juuste väljalangemine;
- õhupuudus rinnus;
- külmad jalad ja käed;
- rasked, valulikud jalakrambid, liiges- ja luuvalu;
- südamepekslemine ja muud kardiovaskulaarsed probleemid;
- vähenenud keskendumisvõime, mistõttu on sageli raske keskenduda isegi kõige lihtsamatele ülesannetele;
- ärrituvus ja meeleolu kõikumine;
- nõrgenenud immuunsus, suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele;
- vähenenud sugutung.
Aneemia – kuidas seda saab diagnoosida
Aneemia sümptomite paljusus võib mõnikord põhjustada probleeme selle õige diagnoosimisega, mistõttu diagnoositakse seda mitte ainult anamneesi abil, vaid eelkõige mõne põhilise diagnostilise testitellimisega:
- vereanalüüs, mida saab tellida ainult arst, nn morfoloogia, mida kasutatakse tavaliselt mitte ainult aneemia diagnoosimisel, võimaldades väga täpselt määrata erütrotsüütide (RCB), st punaste vereliblede arvu, nende keskmise suuruse (MCV), eespool kirjeldatud hemoglobiini kontsentratsiooni (MCHC) ja hematokriti kontsentratsiooni (HCT), näitaja, tänu millele teame erütrotsüütide protsentuaalset osakaalu veres;
- ESR ehk Biernacki test, nn punaste vereliblede arvu näitaja;
- rauatase, liiga madal tase viitab aneemiale;
- ferritiini taseme kontrollimine, mis on valk, mis vastutab raua aatomite sidumise ja nende kogunemise eest organismis, siin näitab madal tase samuti aneemia tekkimist. Tähelepanu tasub pöörata ka selle liiale, mis omakorda võib viidata maksahaigusele, nt selle ületalitlusele või äärmiselt valulikule reumatoidartriidile;
- vitamiini B12, kobalamiini ja vitamiini B9 ehk foolhappe – kahe vitamiini, ilma milleta on punaste vereliblede tootmine võimatu – kogus;
- punaste vereliblede moodustumise ja lagunemise kiiruse määramine;
- väljaheite uurimine nn okkultvere esinemise suhtes.
Aneemia – peamised ja kõige levinumad põhjused
Aneemia on paljude erinevate haigustekitajate poolt põhjustatud seisund, kusjuures kõige levinumad aneemia põhjused, mida ka spetsialistid selle ravimisel esile toovad, on järgmised:
- ebapiisav rauasisaldus organismis;
- eespool nimetatud kobalamiini ja foolhappe puudus;
- kehv toitumine, piirav toitumine, milles puuduvad paljud toitained, vitamiinid ja mineraalid;
- samaaegselt esinevad kroonilised, nakkus- või vähihaigused;
- viirus-, bakteriaalsed või seeninfektsioonid;
- parasiidid keha erinevates süsteemides ja organites;
- krooniline alkoholi kuritarvitamine;
- raske verekaotus, nt õnnetusjuhtumi tagajärjel;
- ninaverejooks ja tugevad menstruatsioonid;
- teatud ravimite, näiteks mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite liigsete annuste võtmine;
- raskmetallide mürgistus.
Aneemia – jaotus hemoglobiini taseme järgi
Selle ohtliku ja isegi eluohtliku haiguse jagamiseks on palju erinevaid kriteeriume. Põhiline on selle eristamine vastavalt sümptomite raskusastmele, mis tuleneb ka hemoglobiini tasemest, ja neid tegureid arvestades võib aneemia jagada järgmiselt
- kerge, mille puhul hemoglobiini tase jääb vahemikku 10-12 g/dl;
- mõõdukas, kui hemoglobiin on vahemikus 8-9,9 g/dl.
- raske, mille põhjuseks on hemoglobiini langus vahemikku 6,5-7,9 g/dl.
- väga raske, mis on otseselt eluohtlik ja hemoglobiin langeb alla 6,5 g/dl.
Aneemia – teiste ainete puudusest tingitud lagunemine
Loomulikult ei ole see ainus aneemia jaotamine, mida kasutatakse, sama sageli kasutatakse ka oluliste toitainete, vitamiinide ja mineraalainete nn puuduse kriteeriumi. Sellisel juhul saame tegeleda erinevate aneemiatüüpidega, näiteks
Rauapuudulikkuse aneemia
Teine nimetus, mida selle kohta kasutatakse, on mikrotsütaarne aneemia, mille põhjuseks on liiga madal ra uasisaldus organismis. Raud on paljude haiguste, sealhulgas aneemia ennetamisel oluline element, mis vastutab eelkõige punaste vereliblede ehitamise ja nõuetekohase toimimise ning hemoglobiini sünteesi eest. Selle puudus mõjutab kohe tervislikku seisundit ja seda põhjustavad
- suur verekaotus, nt haavade tõttu, operatsioonide ajal, tugevate menstruatsioonide või seedetrakti või kuseteede verejooksu korral, nt põie-, neeru- või glomerulipõletiku korral;
- ebanormaalne raua imendumine seedetraktist, mis on põhjustatud peamiselt ebaõigest toitumisest, liiga vähesest selle elemendi sisaldusest ja muudest kaasnevatest haigustest, nagu Crohni tõbi-Crohna;
- suurenenud rauavajadus, mis tekib noorukieas, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel ning vastsündinutel, keda ei imetata.
Rauapuudulikkuse aneemiat on suhteliselt lihtne avastada vereanalüüside abil; saadud tulemused näitavad kohe paljude oluliste näitajate vähenemist, sealhulgas:
- MCHC, keskmine hemoglobiini kontsentratsioon punaliblede vererakkudes
- MCV, punaste vereliblede arv
- MCH – hemoglobiini keskmine mass vererakus;
- Seerumi rauasisaldus;
- ferritiini ja retikulotsüütide arv, kusjuures viimane sõltub haiguse raskusastmest, nagu eespool kirjeldatud.
Tasub märkida ka selle negatiivseid mõjusid, lisaks juba eespool mainitud mõjule võib esineda naha pragunemine, peamiselt suunurkades, hingamisraskused, haprad ja haprad küüned, punetav keel, suurenev apaatia, väsimusläve alanemine. Viimane haigus põhjustab samaaegselt kehalise aktiivsuse vähenemist, mis omakorda aitab kaasa ülekaalu või rasvumise suurenemisele.
Rauapuudusest põhjustatud aneemia ravi seisneb peamiselt selle elemendi puuduse täiendamises, kergematel juhtudel piisab ainult praeguse toitumise muutmisest. Raskematel juhtudel on kahjuks vaja võtta rauapreparaate tablettide või kiirema toimega süstide kujul.
Vitamiini B12 ja vitamiini B9 puudusest põhjustatud aneemia
Need vitamiinid kuuluvad erakordselt suurde rühma ja on samal ajal hädavajalikud tervise säilitamiseks ning paljude inimkeha süsteemide ja organite tõhusaks toimimiseks. Seetõttu on vaja hoolitseda nende nõuetekohase taseme säilitamise eest, sest nende puudulikkus tähendab suuremat riski haigestuda megaloblastilisse aneemiasse , mida nimetatakse ka pahaloomuliseks aneemiaks või Addison-Biermeri aneemiaks. Kõige levinumad põhjused on:
- mõlemaid vitamiine sisaldavate toodete vaene toitumine;
- alkoholism;
- Toitainete häiritud imendumine seedesüsteemis, mis on enamasti põhjustatud haigustest;
- infektsioon seedetrakti parasiitidega, nt paelussidega;
- vitamiinide õige imendumise eest vastutava teguri häired.
Selle käigus on häiritud punaste vereliblede tootmine, mis on normaalsest suuremad; sellel on ka sümptomid, mis eristavad seda selgelt teistest sortidest:
- naha nähtav kollasus;
- liigne ja tavaliselt enneaegne juuste halvenemine;
- meeleoluhäired;
- maitse kaotamine;
- probleemid urineerimisega;
- siseorganite, maksa või põrna laienemine;
- hallutsinatsioonid, mis võivad sarnaneda vaimuhaiguse sümptomitega;
- dementsus;
- raskusi mäletamisega.
Megaloblastiline aneemia on üks kõige raskemini ravitavatest; nagu ka eelmise puhul, tuleb mõlema vitamiini puudujääke korrigeerida, kuid kui haigus on liiga kaugele arenenud, tuleb kobalamiini ja foolhapet sisaldavaid preparaate võtta kogu eluks.
Hemolüütiline aneemia
Teine levinud aneemia tüüp on hemolüütiline aneemia, mille käigus erütrotsüüdid lagunevad liiga kiiresti, hävitades neid sageli pöördumatult, ja seda haigust võib jagada kahte põhitüüpi:
- omandatud hemolüütiline aneemia, kui punaliblede mehaaniline kahjustus on tavaliselt tingitud toksiliste ainete, nt raskemetallide, toimest. Sarnaseid negatiivseid mõjusid tekitavad ka teatavad ravimid ja haigused;
- kaasasündinud hemolüütiline aneemia, mis tuleneb punaste vereliblede ebanormaalsest moodustumisest, nende struktuuri häiretest.
Sellise aneemia põhjuseks võivad olla põrna ja immuunsüsteemi häired, mis hävitavad terveid erütrotsüüte. Sama sageli põhjustavad sellist seisundit arenevad infektsioonid, alates lihtsatest põletikest kuni kasvajateni, nt leukeemia. Tähelepanu väärivad sümptomid, mis näitavad seda tüüpi haiguse arengut, on järgmised:
- naha ja silmavalgete kollasus uuesti;
- tume uriin;
- laienenud põrn;
- suurenenud rauasisaldus;
- suurenenud südame löögisagedus.
Ravi on keerulisem kui eelmiste variantide puhul ja hõlmab immunosupressiivsete ravimite või kortikosteroidide manustamist, mõnikord on vaja vereülekannet ja kõige raskematel juhtudel tuleb põrn kirurgiliselt eemaldada.
Aplastiline aneemia
Otseselt seotud aplaasia, st luuüdi atroofia, mistõttu uusi punaseid vereliblesid ei saa toota või neid toodetakse liiga väikestes kogustes. Aplastiline aneemia jaguneb samuti kaasasündinud või omandatud aneemiaks, mille tekkepõhjused on järgmised:
- infektsioonid, peamiselt viirusinfektsioonid, mis põhjustavad nt hepatiiti;
- teatavate ravimite, peamiselt antibiootikumide ja põletikuvastaste ravimite kasutamine;
- mürgistus kahjulike kemikaalidega, nt pestitsiidid, taimekaitsevahendid;
- keemiaravi ja kiiritusravi, mida kasutatakse vähi raviks;
- sidekoehaigused
Kliinilised sümptomid on tüüpilised teistele vormidele, millele lisandub kerge verevalum ja spontaanne verejooks ilma nähtava põhjuseta. Mis puutub ravimisse, siis on ainult üks meetod, mis on garanteeritult tõhus, ja see on luuüdi siirdamine.
Aneemia rasedatel naistel
Teine variant, mida tasub üksikasjalikumalt kirjeldada, esineb rasedatel naistel ja selle peamine põhjus on suurenenud vajadus vitamiinide, eriti B12 ja foolhappe ning mineraalide järele, mille eesotsas on muidugi raud. Keha vajab neid rohkem, sest ta peab tootma rohkem verd, umbes 20-30 protsenti, mis on vajalik lapse õigeks kasvuks ja arenguks emakas .
Oluline on säilitada need tasemed kogu raseduse jooksul, sest puudused suurendavad riski, mis on trimestrite lõikes erinev. Esimesel trimestril on suurenenud raseduse katkemise risk, teisel trimestril võib esineda loote väärarenguid ja kolmandal trimestril põhjustab rauapuudus enneaegset sünnitust. Ravi seisneb sobiva dieedi valimises ja selle puudujääkide täiendamises toidulisanditega, mis sisaldavad kolme eespool nimetatud koostisosa, millest foolhapeon tulevase ema jaoks kõige olulisem.
Aneemia lastel
Aneemia ei ole ainult täiskasvanuid mõjutav haigus; see on sama levinud eri vanuses lastel, isegi vastsündinutel . Selle põhjuseks on peamiselt rauapuudus, mida tuleb kohe täiendada, et vältida selliseid murettekitavaid sümptomeid lapsel nagu
- kahvatu nahk;
- ebaregulaarne südamelöök;
- peavalu ja pearinglus;
- õhupuudus
- unisus ja energiapuudus;
- keskendumis- ja tähelepanuprobleemid;
- veri uriinis ja väljaheites.
Selliseid tervisehäireid saab vältida väikelapse tasakaalustatud toitumisega, mis sisaldab mitte ainult sobivaid annuseid rauda, vaid ka foolhapet ja kobalamiini, kuid nende kohandamine peaks olema tehtud spetsialisti poolt .
Aneemia – mida süüa, et seda vältida
Tervislik toitumine on soovitatav ka erinevat tüüpi aneemia all kannatavatele täiskasvanutele ning soovituslikud toidud on järgmised :
- lehtköögiviljad;
- tomatid;
- punapeet;
- läätsed
- brokoli
- spinat;
- tilli;
- rohelised herned;
- lehtkapsas;
- kruubid;
- täisteratooted;
- puuviljad, eriti marjad, nt vaarikad, mustsõstrad; eksootilised puuviljad, nt avokaadod ja tsitrusviljad, nt apelsinid, mis on samuti täis synefriini, sisaldavad palju rauda.
- kala, peamiselt merekalad, makrell, tuunikala, sardiinid;
- veiseliha, vasikaliha ja rups, nt maks;
- munakollased.
Allikad: